#13 Tatra kirev maailm

Tatar sõpradega, tatar tatraga, tatar!

Apr 20, 2021

Tatar on tatar on tatar

Olles oma elu jooksul konsumeerinud tatart piima ja võisilmaga hommikupudruks (magusalt ja soolaselt), lõunasöögiks lisandina hakklihakastmele ning suvisel matkal turistieinega segatuna, tabas meid paari aasta eest suur üllatus (et mitte öelda šokk), kui selgus, et need tuttavad terad, mida olime tatra nimetuse all kõik need aastad söönud, ei kasvagi sellisel kujul kuskil põllul viljapeades või tõlvikutes.

Teiste sõnadega, olles jõudnud tervisliku toitumise diskursuse üha laiema leviku võimuses ühel kenal päeval toortatrani, saime teadlikuks faktist, et need pruunid, spetsiifilise tatra lõhnaga terad on tegelikult eelnevalt (kooritud ja) röstitud. Tuli tõdeda, et olime elanud suures vales. Tunne oli selline, justkui oleks elanud esimesed kakskümmend eluaastat teadmisega, et maapähklid kasvavad peenral röstituna, kartul põllul krõpsudena ning mandlipiima tarvis lüpstakse väikseid martsipanilehmasid. Mõistagi ei vähendanud uus teadmine kuidagi meie armastust tatra vastu. Küll aga on sellele järgnenud niivõrd pikk periood toortatra seltsis, et vana hea tatraklassika meeldetuletamiseks tuleb juba kõvemini mälus tuhnida.

Tatrast, etümoloogiliselt

Kui olete kunagi mõelnud, kust üldse tuleb eesti keelde nimetus tatar, siis olgu öeldud, et tatarlastest. Nagu kirjutab etümoloogiasõnaraamat, on rahvust märkinud tüvi “hakanud tähistama ka selle rahvusega seostatavat teravilja”. Tasub märkida, et ka peeneks hakitud (toorest) lihast valmistatud roa steak tartare ning alatihti kalaroogasid saatva peamiselt majoneesist-kurgist koosneva tartar-kastme nimetus on otsapidi tatarlastega seotud, olgugi et nende päritolulood oluliselt vastuolulisemad kui tatral. Siinkohal ei saa kuidagi märkimata jätta ka Kesk-Euroopas asuvat tatrate mäestikku - tema nimeloos seosed tatarite, tatra ja tartar kastmega paraku puuduvad.

Tatrast, emotsionaalselt

Enne Tartu tudengiellu sukeldumist oli teadmine tudengiköögist ja -söögist järgnev: süüakse a) praekartulit b) kiirnuudleid c) purgi- või kukesuppi. Tegelikult möödus õpingute jooksul veedetud aeg aga hoopiski tatra seltsis (vähemalt Juulil). Klassikaline hittroog, millest ei väsinud eal, kandis lustakat nime “Tatar sõpradega”. Sisuliselt oli tegemist sahvriroaga, st pannile tatra sekka lendas neid sõpru, keda parajasti võtta oli. Enamjaolt figureerisid (kui nüüd mälu ei peta) sibul, küüslauk, porgand, paprika ning peekon. Ekstra maitsenüanssi andis soja ja sambal badjak. Karlovas puupliidil valminuna oli see o-i-v-a-l-i-n-e!

Ükskord Prantsusmaal saime aga maitsta tatrajahu-šokolaaditükkidega küpsised, mis näitasid, kui hästi võib tatra maitse harmoniseeruda tumeda šokolaadiga. Olles harjunud tatart sööma eeskätt soolastes kombinatsioonides, olid tatraküpsised lausa silmiavavad. Muide, ka praegu köögiriiulist paistev mahe toortatra tume jahu sobib pakendi järgi lisamiseks jogurtile või keefirile, just nagu kamagi. Olles selle katsetuse esimesed sammud teie eest ära teinud, võime kinnitada, et tasub proovida - kui panna veel juurde natuke kakaod, suhkrut ja nt röstitud ja jahvatatud metspähkleid, võiks välja kooruda igati tervislik ja täitsa innovatiivne puding-magussöök.

Tatrast, galettidena

Kui aga mõelda veel hetkeks Prantsusmaa ja tatra seostest, ei saa kuidagi mööda tatrapannkookidest, täpsemalt tatragalettidest (mitte segi ajada Dr. Nature tataragalettidega, mille puhul tegemist õhitud riisigalettide sugulasega). Olgu rõhutatud, et pannkook, galett ja krepp on ikkagi täitsa erinevad asjad, eriti prantsuse köögis. Jah, me teame, et prantslased (ja eriti need, kes elavad Normandias) söövad kreppe. Kui aga hakata Põhja-Prantsusmaal mööda rannikut lääne poole liikuma ning jõuda otsaga Britanniasse, on seal põhitegijaks tatrajahu galetid (vt ka Galette de sarrasin, Kaletez). Klassikaliseks joogisoovituseks on kohalik õunasiider, mida Britannias juuakse hoopiski keraamilistest kausikestest (bolée de cidre). Kõige tuntum galett on Galette Complète - juustu, singi ning munaga täidetud õhuke tatrajahu ülepannikook.

Esimene amps eile valminud tatragalettidest (vt allpool) transportiski meid Britannia pealinna Rennes’i turule ning tõi silme ette sealsest ühest populaarseimast putkast ostetud kitsejuustu-karamelliseeritud sibula galeti ja pika vorstikesega täidetud galette-saucisse’i. Viimane on muide populaarne Rennes’i jalgpalliklubi fännide seas, mistõttu võib seda pidada Ülem-Bretooni vastuseks traditsioonilisele ameerikalikule jalgpallimängu juurde käivale hot dog’ile.

Galette de sarrasin au oeuf et fromage ehk tatragaletid juustu ja munaga a la soodukakytid

Vaja läheb: 165 g tatrajahu - 5 g soola - 400 ml vett - 1 muna - 15 g sulavõid -mune - riivitud juustu (eelistatult Emmental või Gruyere, Eesti Juust võib jääda sutsu lahjaks).
Kuidas teha tainast? Pane kaussi jahu ja sega soolaga. Löö jahu sisse muna ja lisa umbes 100 ml vett. Vispelda pastalaadseks taignaks kokku ja seejärel lisa järk-järgult segades ülejäänud vesi. Aseta kausile kaas ning pane paariks tunniks külmkappi (NB! See on kohustuslik samm!). Külmkapist välja võttes sulata kastrulis või ning kalla see taignasse. Vispelda korralikult läbi. Tainas peaks olema vedelapoolsem (umbes nagu pett, mitte keefir või jogurt).
Kuidas küpsetada? Kui pann on kuum, tee tükike majapidamispaberit õliseks ning määri sellega panni (pannile ära pudelist õli vala). Kalla panni ühte äärde korraga kulbitäis tainast ja kalluta see võimalikult kiiresti ühtlaselt laiali. Kõige olulisem on, et galett tuleks õhuke. Et seda saavutada, ei tohi pannile panna liiga palju tainast korraga. Meie 26 cm läbimõõduga pannile läks ühe galeti valmistamiseks 50-60 ml tainast (kulbi maht tasub enne ära mõõta!).
Oluline on ka see, et galett oleks pannil nö ühe kihina ning tuleb silmas pidada, et toores tainas ei valguks pannil juba hangunud tainale. Kui tainas venib pannile lisades liiga aeglaselt, tuleb talle lisada vett. Ideaalis peaks pann ühtlase õhukese taignakihiga saama kaetud mõne sekundiga. Lase galetil umbes minutike olla ja pööra siis ettevaatlikult teine külg. Seejärel lisa galeti äärtesse riivitud juust ning löö galeti keskele muna. Haara sahtlist kahvel ja tõmba ettevaatlikult munavalget galetile laiali, et ta tasapisi hüübiks (aga vaata, et galeti sisse auku ei tee!). Kui munavalge on peaaegu hüübinud, siis voldi ääred kokku ning määri sellele natuke sulavõid, mille jäägid jäid kastrulisse, milles sa võid sulatasid. Klassikalises variandis jääb munakollane põhimõtteliselt vedelaks. Kui vedela munakollase mõte ei tundu ahvatlev, lubavad soodukakytid ka pisut galetipühaduseteotust ja munakollase juba pannil purustada ning laiali ajada. Nii- või naapidi peaks lõpptulemuseks olema ilus ümbrik-ruuduke.
Retseptis antud tainakogusest valmib 10-12 galetti.

Olgu lõpetuseks mainitud, et tatragalett on suurepärane lõuend kõikvõimalikele täidistele, head katsetamist!

Soodsate kohtumisteni!

Rene & Juuli

Küsimused, mõtisklused ja ettepanekud on kommentaariumis alati oodatud.

soodukakytid