#8 Tarneaeg ja toidukapp
Soodukakyttide aasta e-kaubanduses
Alljärgnevat teksti palume lugeda Pealtnägija maneeris. Lõikude vahele palume ette kujutada saatest tuntud kõlinat (tõndõndõn-tõndõndõn).
Tänane lugu viib meid külla Juulile ja Renele, kahele toidukultuuri huvilisele, kellele ühtlasi ka väga poes meeldib käia. Ei oleks vale väita, et pisut rohkem kui aasta tagasi võis neid ühe päeva jooksul kohata kolmes erinevas toidupoes ning kahel erineval turul. Oskuslikult olid nad enda jaoks leidnud iga toote jaoks parima hinna-kvaliteedi pakkuja ning kasutasid täiel rinnal oma õigust tarbijana tarku valikuid teha.
Kõik see muutus üleöö. 12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Nüüd, mil tervet Eestit raputanud otsusest on möödas aasta, avaneb meil harukordne võimalus näha, kuidas ja mil viisil tulid paadunud poeskäijad toime möödunud pandeemiaasta muutuste keerises niivõrd igapäevase toiminguga kui seda on poeskäik.
Juuli: Ma mäletan selgelt, see oli 12. märts, ma olin tööl (Ülemiste City – toim.) ja meil oli õhtuks planeeritud õhtusöök TEKOs (Tallinna Teeninduskool – toim.) ning enne seda oli pisut aega. Ega keegi täpselt ei teadnud, mis saama hakkab, niiet sõitsin trammiga ühe peatuse T1 juurde, mõttega minna Selverisse ja osta hädavajalikku. Väljusin sealt 500 grammi viilutatud juustu, karbi munade, kahe sardiinikonservi ja leivapätsiga ning järgmine kord, mil Selverisse sisse astusin, oli augustikuu. Juustuviilud kotist paistmas, istusime sel õhtul TEKOs ja mõtlesime - mis nüüd saama hakkab? Tagantjärgi vaadates oligi see üks nendest ajaloolistest hetkedest, kus kõik märgid on õhus, aga kinnitust veel ei ole. 22:54 saatis valitusus lõpuks välja pressiteate, selleks ajaks olime juba kodus, olles veel läbi käinud Hiiu Rimist, kus vetsupaber oli ammu otsas, kuid riiulilt saime viimased kollased herned. Järgmisel õhtul oli Tallinn Restaurant Weeki raames õhtusöök (varasemalt broneeritud - toim.), olime sisuliselt ainsad restoranikülastajad ja siis oli juba küll tõeline pidu katku ajal tunne - jõime pudeli veini, sõitsime taksoga koju ja taaskord, järgmine kord istusime restoranis alles suvel.
Rene: Eriolukorrale tagasi mõeldes ujub esmalt pinnale mälupilt sombusest Mustamäest õhtuhämaruses. Oma truul rohelisel ratsul (Opel Vectra 2003 - toim.) kappasin kord nädalas Kadaka tee Coopi toidukappi kauba järele. Kui päris aus olla, siis ei ole see ehk päris täpne - ratsul kappavad pigem enesekindlad sõjardid ja enesekindlus pole kohe kindlasti see, mis eriolukorra esimeste nädalate stimmung’it iseloomustas. Täpsem oleks öelda, et iganädalast kaubaringi tehes tundsin end (tuttavatest tänavatest hoolimata) pigem võõrale territooriumile eksinud kütina, kes püüab võimalikult ruttu päevasaagiga kodutallu naasta.
Kevad, suvi, sügis, talv ja jälle kevad
Kuidas käitub inimene, kes on ühelt poolt keskmisest tundlikum keskkonnamuutustele, kuid teisalt aldis muutustega kaasa minema? Olgu lugejale öeldud, et enne eriolukorra algust ei olnud soodukakytid toitu kappi ega kulleriga tellinud. Ka menüüd plaanisid nad enamasti heal juhul päev ette. See, kust tulevad inimesed, kes on suutelised tegema nädala sisseostud ühe korraga, tundus neile mõistetamatu. Viimase aastaga muutus see kõik.
Enne asja juurde minemist veel üks märkus, mis annab aimu sellest, miks figureerib järgnevas jutus niivõrd olulisel kohal just poekett Coop.
Nimelt nägid soodukakytid eriolukorra alguses üht uudisteklippi, mis käsitles e-toidukaubanduse plahvatuslikku kasvu. Coopi puhul oli intervjuupaigaks valitud kesklao esine parkla ning hügieenikaalutlustel teleajakirjanikke sisse ei lastud. Selveri klipp oli seevastu meeleolukas sissevaade sipelgapessa, kus e-poe tellimuste komplekteerijad korvidega ringi jooksid ning isegi telesaatejuht sai omal käel kellegi õnneliku ostukorvi kokku panna. Selveri mõte oli selge: abikäsi on puudu, tööd tehakse ööpäevaringselt, kõik on oodatud. Ilmselt ei olnud Selveri turundusosakond teadlik, et leidub paranoilisi televaatajaid, kes selles maskideta rahvaste paablis näevad vaid üht - igaüks neist on potentsiaalne viirusekandja minu piimapakile. Ka Barbora pakutud teenus, kus komplekteerijad otse poelettide vahel ringi siblisid, ei sobitunud hästi ajastu vaimuga. Coopi sõnum oli selge: mida ei näe, seda ei ole; paranoiast haaratud tarbija sai ette kujutada robotkäsi, kes mune ja jahupakke kilekottidesse asetavad. Nii saigi alguse soodukakyttide Coopi ajastu.
Möödunud aasta võib jagada neljaks selgelt eristuvaks e-kaubandusega suhestumise etapiks.
Eriolukorra algus (märts-mai)
märksõnad: toidukapp, tarneaeg, pakendipesu, uus normaalsus, kodukontor
top tooted: Coop rõngikud Taralli, Coop kartulikrõps soola, jääsalat, lambasalat, porgand, munad
Otseloomulikult ei olnud meie ainsad, kes oma tarbimisharjumused kiiresti ümber korraldasid. Sellest tulenevalt oli eriolukorra alguse läbivaim teema tarneaeg. Laused nagu “Maximas 00:01 öösel tulevad vabad koduveo ajad” või “Kell 12 olid ajad üleval, aga tellida ei lasknud” oli uus normaalsus ja soodukakytid selle keskpunktis, hullunult öös refreshimas.
Suvi (juuni-august)
märksõnad: grill, külapoed, Läti
top tooted: clausthaler, suvikõrvits, baklažaan, värske kurk, grilljuust, kodujuust, gouda
Suvel veetsime väga palju aega grilli ümber, külastasime külapoode ja käisime isegi väljamaal! Ostukorvi komplekteerimist mõjutas suurel määral kontorisse naasmise järel tekkinud vajadus võtta kaasa lõunasöök.
Sügis (september-november)
märksõnad: Tartu paralleelreaalsus, tagasi restorani
top tooted: tofu, rukola, beebispinat, mozzarella kirsid, kodujuust, keefir, kartul 5 kg, munad
Kõik on uus septembrikuus. Kord kahe nädala tagant olime Tartus nostalgilisi Kohvipausi wräppe (soodukakyttide soovitus on püsinud muutumatuna aastast 2010: suitsulõhewrap caesarikastmega), La Dolce Vita ja MyItaly pitsasid, Mandala karrisid ja naane nautimas. Tartu oli paralleelreaalsus par excellence: käidud sai poes, turul, kultuuriüritusel, baaris ja restoranis. Ja seda aastal 2020?! Soodukakytid?! Uskumatu!
Talv (detsember-veebruar)
märksõnad: kojuvedu, rimi, uue eriolukorra ootus, sushi, uudiskiri
top tooted: Bauer külmutatud herned, Bauer külmutatud oad, popkorni maisiterad, kaerajook, kartul 5 kg, munad
Tasapisi tõi distantsõpe soodukakytid taas Tallinna ning mälestus tulikuumast Napoli pitsast tuhmus kiiresti. Selle kompenseerimiseks tiriti soodukakytid sushihullusesse ning aasta esimestel nädalatel konsumeeritud makirullide arv jääb vaid asjaosaliste teada. Olgugi et Rimi avas oma e-poe juba kevadel, saab just talveperioodil hoo sisse nn topelttellimine, kus vastavalt parimatele pakkumistele komplekteerisime ostukorve iganädalaselt kahes poes.
Eriolukorra laadne olukord (märts - …)
märksõnad: aastaga omandatud vilumus
top tooted: munad, kauasäilivad kaubad
Aastaring on täis. Me ei ole enam segaduses ullikesed, kes peavad kolm korda nädalas toidukapi aegu jahtima. Omandatud on oskus planeerida, valmistada vähesest (nt kuivanud juustu- ja hapusaiakonts + purk ube) suurepärane pidusöök. Võime pakkuda konsultatsioone uutele e-toidukaubandusse sukeldujatele.
Meeldivaid ja vähem meeldivaid üllatusi
Ühe esimese e-poe tellimusega leidsime kotipõhjast pisikese paki pesukapsliga. Kui esmalt tekkis mõte Coopi kirjutada, et vabandage, kellegi pesukapsel on meie kapsapea vahele sattunud, siis uuesti pakki uudistades ning endalt küsides: “Kas tõesti müüakse pesukapsleid ühekaupa?” oli selge, et tegemist on hoopis kingitusega! Ja rõõm on tõdeda, et see ei jäänud viimaseks omataoliste seast: Soul Mate Lime Mint energiajook, Aura Supersmuuti, Felix premium majonees, Rukkipala idandatud rukkiteradega, Snickers Crispy on vaid mõned kotipõhjast leitud üllatused. Olukorras, kus poeskäimise juures on spontaansus suurel määral kadunud, on sellised väikesed igapäevarõõmud väga tervitatavad.
Kingituste puhul saame rääkida positiivsetest üllatustest, kuid e-kaubanduse teine spontaansuse aspekt avaldub asendustoodetes. Nüüdseks on nii Coop kui Rimi sisse viinud nupukese “mitte asendada”, kuid eriolukorra algusaegadel, kui kauaoodatud Hellmann’si asemel saabus Salvesti või Tarplani majonees, oli see soodukakyttidele suur löök (khm, teame-teame, esimese maailma probleemid). Õnneks on sellised asendused pigem harvad ning iga e-toidukaupleja on ilmselt olnud olukorras, kus tellitud toode asendatakse hoopis palju uhkema (suvaoliiv vs luksusoliiv) või suurema (500 g vs 800 g) versiooniga. Väiksed rõõmud ja suured rõõmud!
Aastaga omandatud tugevalt subjektiivselt arvamused e-kaubanduse olukorrast riigis võtab kokku alljärgnev tabel:
Soodukakyttide viis tarkusetera e-poodlejatele
Ära hõiska enne saatelehe saabumist! Saateleht ütleb sulle, millise kaubaga kuller sinu poole teele asus - mida asendati, mis jäi komplekteerimata.
Kui on kindel soov mõne konkreetse toote järele, telli mitu varianti. Kolm pakki kartulikrõpsu reede õhtul on parem variant kui krõpsudeta reede õhtu.
Mune võib panna igasse ostukorvi. Sama kehtib või, makaronitoodete, konservide jpt pika säilivusajaga toodete puhul.
Igal poel on oma eksklusiivsed tooted ehk ekspert e-poodleb mitmes poes paralleelselt (vt e-poodide võrdluse tabelit ülal)
Oskus e-toidukaubelda tuleb ajaga. Ära heitu, kui algus tundub raske!
Täname siiralt ja südamest kõiki komplekteerijaid, autojuhte, digikaubanduse arendajaid ja innovaatoreid, tänu kellele oleme saanud vapustavate kaubanduselamuse osalisteks! Aitäh!
NB! Tegemist ei ole sisuturundusega ja ülal märgitud “kingitused” saabuvad kõigile e-poe klientidele. Kui ei usu, proovige ise järele!
Soodsate kohtumisteni!
Rene & Juuli
Küsimused, mõtisklused ja ettepanekud on kommentaariumis alati oodatud.
Kui arvate, et uudiskirja võiks saada ka mõni sõber, siis jagage julgelt!
Kui soovite, et uudiskiri iganädalaselt teie sisendkausta potsataks, vajutage alloleval nupul:
Võtsin ka üks kord kätte ja proovisin Selveri ja Horeca asemel COOP pakiautomaati. Järgmine õhtu kui oli vaja järgi minna, siis mõtlesin, et mis see 3 pakki mähkmeid ja munad, singipakk ja liiter piima siis koos Fratusega jala tuua on Veerenni pakiautomaadist. Peale 20 minutilist uisutamist praeguse aja tänavatel jõudsime Fratusega õnnelikult pakiautomaadina. Kui kolmas kord ütles automaat, et pin kood on vale, Fratus kiskus ammu kodu poole tagasi ja mina kirusin nii COOPi kui Juuli-Rene soovitusi, siis taipasin, et ahjaa, Veerenni automaat oli täis ja tellisin ju hoopis Uue Maailma automaati. Pole midagi, uisutame aga edasi. Poolteist tundi uisutamist, Fratus käe otsas, iga võimaliku sõrme otsas rippumas mähkmepakk ja seljas toidukott jõudsin koju tundes nagu oleks triatloni läbinud. Päeva lõpuks selgus muidugi, et tellisin valed mähkmed ja Aleksandra tagastas need :)