Eelmise aastakümne algul (aasta oli vist 2010) väisasime esimest korda Milaanot. Ööbimispaigaks oli pisut räpane, kuid meeldivalt soodne hiinlaste juhitud hotell Milaano hiinalinna külje all. Selle asemel, et jahtida kohalikke spetsialiteete (nt Risotto alla milanese või Minestrone), astusime sisse ühte juhuslikku hiina restorani, kus meile serveeriti seakujulisel malmist kuumaalusel särisevaid magusapoolseid nuudleid. Kui täpne olla, siis tundus pigem tegemist olevat pesuehtsate mahedas-magusvürtsikas sojahõngulises kastmes spagettidega. Wikipedia andmetel on Milaano hiinlaste seas palju Zhejiangi piirkonna köögi viljelejaid, kus väärtustatakse pigem värskemaid ja kergemaid maitseid. Kuna tegemist on kauge minevikuga ja mälu parajalt hägune, võib siinkohal ainult spekuleerida, kas tõepoolest valmistati meile mingit Zhejiangi rooga. Tõenäolisem on siiski see, et tegemist oli täiesti geneerilist “aasia kööki” (või “hiina kööki”) esindava restoraniga, mis üritas jääda keskmise milaanolase jaoks nö turvaliselt eksootiliseks. Teiste sõnadega, võib täitsa olla, et saime mingit Zhejiangi spetsialiteeti, kuid võib ka olla, et hiinlase jaoks oli selles roas sama palju kohalikku kui napollase jaoks Pappa või Peetri Pizzades Napoli pitsat.
Toosama Itaalia-Hiina telg juhatab meid kenasti sisse tänasesse uudiskirja, milles tutvustame teile kolme aasiapärast fusioonrooga, mis on pandeemia-aastal saanud meie koduköögi pärisosaks.
Takeaway teles ja kinos
Mõeldes takeaway roogadele seriaalides ja filmides, meenuvad esimesena Gilmore Girls’i tegelased, kelle laud oli tihti lookas hiina söögi topsidest, mis telliti Al’s Pancake World’ist. Legendi järgi olevat Al algselt pakkunud pannkooke, kuid siis sellest tüdinenud ja hakanud pakkuma hoopis rahvusvahelisi roogasid, kuid restorani nime ei vaevunud vahetama. Kõlab väga praktiliselt! Tuleb vaid ootama jääda, millal Kompressorist Kung Pao kana ja Mapo tofut pakutama hakatakse.
Hiina takeaway ei oleks seriaalides ja filmides ilmselt suurema tähelepanu all, kui sellega ei kaasneks alati üks ja seesama: tegelased söövad seda ikka ja alati valgest karbist, mida kaunistavad punased hieroglüüfid või kaunis pagood.
Kasutades internetiajastu kuulsat väljendit “I was today years old when…” ehk teisisõnu saime käesolevat uudiskirja kirjutades teada, et karp on üles ehitatud nii, et selle saab lahti voltida taldrikuks. Tops ise on otseloomulikult patenteeritud Ameerikas ning samuti on selle sees serveeritaval toidul vähe pistmist “autentse” hiina köögiga.
Geneeriliste aasia restoranide (et mitte öelda aasia kiirtoidukohtade) menüüdest leiame reeglina rea variatsioone praetud riisist. Võtame näiteks Tallinnas Pärnu maanteel asuva restorani Asian Aroma. Täitsa julgelt võib Asian Aroma’t (mis avati muide samal aastal, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga) pidada geneerilise aasia köögi žanri üheks esinduslikuimaks näiteks siinmail. Tõenäoliselt on tegemist ka ühe kõige vanema järjepidevalt tegutseva selle kategooria isendiga Eestis. Siinkohal on paslik meenutada nostalgiapisaraga legendaarset söögikohta Tsink Plekk Pang (1999-2014), mis oli oma algusaegadel kahtlemata geneerilise aasia köögi teerajaja Tartus.
Soodukakyttide riis erinevate lisanditega
Kõik need hiina lögad - frititud baklažaanid hästi magusas ja soolases kastmes; hästi magus ja hästi rasvane Kung Pao tofu jne -, mida kõnealustes paikades pakutakse, on küll igati maitsvad, kuid millegipärast tekivad Asian Aroma’le mõeldes neelud just praetud riisi järele. Arvestades seda, kui suured versatiilsuse fännid on soodukakytid, pole see kuigi imekspandav - riisi erinevate lisanditega võib ju süüa nii igasuguste soustide ja lögade saateks kui ka täitsa iseseisva roana!
Mida vaja: eelmisest või üle-eelmisest päevast üle jäänud keedetud basmati või jasmiini riisi (mis on ilusasti külmikus olnud) - külmutatud aedube – külmutatud herneid - väikseks kuubikuks hakitud porgandit (soovituslik) - hästi peeneks hakitud küüslauku ja ingverit - mune - sojakastet - kalakastet - tšillipulbrit - kurkumit - õli praadimiseks.
Kuidas teha: prepareeri kõik komponendid. Viska minutiks keevasse vette aedoad ja mõnekümneks sekundiks herned ja kurna. Haki peeneks küüslauk, ingver ja porgand (kui kasutad), võta külmikust pliidi kõrvale valmis muna(d), sojakaste ja kalakaste ning sahvrist tšilli.
Aja õli pannil kuumaks (ära koonerda, sest ta juhib maitset!), lisa küüslauk, ingver ja porgandikuubikud (kui soovid) ning prae mõnikümmend sekundit. Jälgi, et küüslauk ära ei kärssaks. Pudista pannile riis ja sega korralikult läbi. Kui riis on natuke tükkis, pudista kätega klombid lahti. Prae minut-kaks. Tõmba riis ühte panni äärde ja löö vabasse kohta lahti muna(d), neid pidevalt spaatliga segades ja toksides. Sega muna riisiga kokku ja lisa julgelt tšillipulbrit, kalakastet, sojakastet ja näpuotsaga kurkumit. Maitse ja soovi korral lisa veel tšillit, kalakastet või soja. Viimasena lisa oad ja herned (ja kui soovid, siis miks mitte ka krevette), sega korralikult läbi ja serveeri!
PS! Vegan-optsiooni jaoks asenda muna praetud tofukuubikutega ning tavalise kalakastme asemel kasuta veganitele sobivat ”kalakastet”.
Soodukakyttide hiinapärane vareenikubowl
Ei tea, kas oleme kunagi kohanud inimest, kes ütleks ära keedetud mahlase sisuga täidetud taignapalakesest. Teiste sõnadega - need, kellele ei meeldi pelmeenid, leiavad oma lemmiku hinkaalide või kurzede seast; need, kellele ei isuta gyozad, võivad siirduda jiaozide manu; need, kellele ei maitse xiaolongbaod, saavad lohutust wontonidest jne…
Vähemalt mõnda aega olid soodukakyttide kiire, lihtsa ja soodsa “keedetud mahlase sisuga taignapalakese” favoriidiks VICI köögiviljagyozad. Standardtuuning oli järgnev: vesi potti ja tulele, sõel poti kohale, gyozad sõelale, 5-10 minutit aurutada ning siis seesamiõliga pannil krõbedaks praadida. Kõrvale salat riivitud porgandist, mille sisse oli hakitud natuke ingverit, lisatud sutsu riisiäädikat, soja, tšillit ja seesamiõli.
Tõelisteks mängumuutjateks (ingl game-changer), mis gyozad troonilt tõukasid, kujunesid tootja UVIC “Vanaema vareenikud seente ja röstitud sibulaga”. Kui gyozade esimeseks ohvitseriks oli seesamiõli, siis vareenikute puhul on nendeks Lao Gan Ma Crispy Chilli Oil ehk krõbeda sibula-sichuanipipra-tšilliõli-möks ning hiina must riisiäädikas. Lao Gan Ma maitsete sümfoonia muudaks ilmselt ka saepurutäidisega pelmeenid maitsvaks, kuid vanaema vareenikutega toimub selle kastme mõjul tõeline digimuutumine vareenik 2.0 suunal. Etteruttavalt tasub mainida, et “Vanaema vareenikute” bränd pakub ka kartuli-röstsibula varianti, kuid nende puhul tasub pigem hapukoore järele sirutada või valmistada juurde hoopis koorene seenekaste ja kõik see ohtra tilli ja/või rohelise sibulaga üle külvata.
Viimaks ei ole ka väheoluline fakt, et Lao Gan Ma (老干妈) on tõlkes Old Godmother ehk Vana ristiema, mis seletab ehk sobivust just Vanaema vareenikutega. Lõppkokkuvõttes võib laia üldistusena tõdeda, et on ju vareenikud pärit otsapidi vene köögist ning Venemaa ulatus suur ja lai kuni Hiinani välja ning seega võiks see roog olla mõne Kaug-Ida vanaema kätetöö.
Mida vaja? 1 pakk UVIC Vanaema seene-röstsibula vareenikuid - külmutatud aedube - külmutatud edamame ube (soovituslik) - värsket kurki (soovituslik) - muid meelepäraseid värskeid või külmutatud köögivilju - Lao Gan Ma Crispy Chilli Oil - sojakastet - hiina musta riisiäädikat (hädapärast sobib ka balsamico) - suhkrut - garneeringuks seesamiseemneid (soovituslik)
Kuidas teha? Keeda vareenikud vastavalt juhisele pakil. Samal ajal kui vareenikud keevad, tee valmis kaste ja prepareeri köögiviljad. Sega kausikeses kokku Lao Gan Ma möks, lisa sorts soja, musta riisiäädikat ja suhkrut. Timmi koguseid vastavalt enda maitsele.
Pane pool kastmest kausi põhja. Kui vareenikud on valmis, kurna ja tõsta vareenikud ettevaatlikult kaussi. Laota vareenikutele köögiviljad, jaota ära ülejäänud kaste ning puista kõige peale natuke seesamiseemneid. Enne söömahakkamist sega vareenikud läbi, et kaste ühtlaselt jaotuks!
NB! Tegemist on pesuehtsa veganroaga!
Soodukakyttide nuudlid miso-maapähklivõikastmes
Ja lõpetuseks ka midagi nuudlisõpradele. Soodukakyttide miso-maapähklivõikastmes nuudlite üheks algseks inspiratsiooniks (kui jätta kõrvale kunagi Telliskivi tänaval tegutsenud Noodlebox’i dan-dan nuudlid) oli see maapähklivõi nuudlite retsept, mis on järk-järgult modifitseerunud kahe olulise lisandiga - punane misopasta ning shichimi togarashi vürtsisegu.
Mida vaja? 15 g maapähklivõid (meie kasutame seda) - 40 g punast misopastat - 2 tl suhkrut - 1 tl sojakastet - 100 ml vett - 1 keskmine sibul - 200 g külmutatud brokkoliõisikuid - 150 g (hiina) munanuudleid või nisunuudleid - shichimi togarashi maitseainesegu - seesamiõli (soovituslik) - seesamiseemned (soovituslik) - õli praadimiseks.
Kuidas teha? Pane pott tulele, poti kohale sõel ja sõelale brokkoliõisikud. Samal ajal, kui vesi keema läheb ja brokkoli aurutub, lõika sibulast õhukesed poolrattad ning sega väikses kausis kokku määpähklivõi, misopasta, suhkur, sojakaste. Pane pann tulele, lase pannil õli kuumaks, lisa sibul ja prae minutike, seejärel lisa pannile brokkoliõisikud ja keevasse vette nuudlid ja keeda vastavalt juhistele pakendil. Niikaua, kui nuudlid keevad, prae brokkolit nii kaua, kui mõnedel õisikutel on näha ka väikseid krõbedaid osasid (nn charring). Kui nuudlid on keenud, lisa need pannile, eemalda pann tulelt ning lisa pannile miso-maapähklikaste ning sorts seesamiõli. Tõsta kaussidesse või taldrikutele ning puista peale shichimi togarashi maitseainesegu ja seesamiseemneid.
Geneerilise aasia köögi laovaru
Tähelepanelik lugeja märkab, et ülalkirjeldatud roogade puhul on keskne roll mängida erinevatel külmutatud köögiviljadel ning mitmesugustel möksidel ja kastmetel. Külmutatud köögiviljade ja poolfabrikaatidega on ju asi lihtne. Saab mugavalt hoida värsket laovaru, olenemata sellest, mis on parasjagu hooajaline. Ühtlasi saab pakist saab võtta täpselt nii palju, kui parajasti vaja (ei pea näiteks tervet brokkolit kohe ära pesema ja õisikuteks lõikama ning sisse vitsutama, kartuses, et ta muidu ära närtsib). Ka mökside ja kastmetega pole muret. Nende pika säilivusaja tõttu (hiina kastmete koostisosadesse ja e-maailma me täna ei sukeldu) võib täitsa julgelt osta kohe terve sahvritäie purgikesi ja pudelikesi, millega kujundada omaenda soodne ja vaheldusrikas geneeriline aasia köök!
Soodsate kohtumisteni!
Rene & Juuli
Küsimused, mõtisklused ja ettepanekud on kommentaariumis alati oodatud.
Kui arvate, et uudiskirja võiks saada ka mõni sõber, siis jagage julgelt!
Kui soovite, et uudiskiri iganädalaselt teie sisendkausta potsataks, vajutage alloleval nupul:
aitäh, oli väga inspireeriv! kas nuudlites misopasta ja maitseainesegu ei jäta liiga jaapanipärast "kalast" maitset..? ei teagi, miks mul see hirm on, pole neid koostisosi kunagi kasutanud, aga misosupp kuidagi seondub sellise imeliku meremaitsega. kunagise noodle boxi nuudleid igatsen küll väga.
Njommm! See vareenikubowl on eriti cool fusion ju (peab proovima). Also nii ootan Kompressori magushaput kana. :D Nägin just ühe Lõuna-Eesti pubi menüüs pokebowli. Pubide fusion toidud on vast eraldi kategooria julgetele niikuinii... Aga nüüd ma vist pean minema kasutama oma vaba päeva Asian Aroma külastamiseks (sest see koht on ikka nunnu). See kõige “valgem” riis (riis, muna, külmutatud herned), millest ka siin juttu... Mis maksab 4 euri, seda saab süüa kaks toidukorda... Sellel on minu südames oma koht.